Kevadkatastroof

Autoi märkus: See on kõik, milleks ma suuteline olin.

Lühinäidend värssides ja (soovitavalt) muusikaga

Kõik näidendis esinevad tegelased ja sündmused on väljamõeldud ja ei oma mingit seost reaalse eluga. Komplekstasandist me antud juhul vaikime. Autor ei võta endale mingit vastutust ühegi näidendi vaatamisest/mängimisest tulenenud vaimse ehk siis materiaalse kahjustuse suhtes. Idiootsus elab geniaalsuse epsilonümbruses!!!

Lugu koosneb neljast osast.

I - Üliõpilase ärkamine peale väsitavaid maipühi ja tõdemus, et koolist ei pääse (seda, et see pääsemine nii tähtis polegi, me antud juhul ei vaatle). Tegevus toimub üliõpilase toas. Soovitavalt Tiigi ühika kokkuvarisevas osas.

II - Õppejõud teel tööle täis optimismi, mida üliõpilased õige pea kahandama hakkavad. Vanamees, kelle kujundamisel võib lasta hvantaasial vabalt lennata

III - Õppetund. Või siiski ei? Kui ma seda valju häälega välja ei ütle, siis hommikul kell 8 ma seda vähemasti mõtlen (eriti kevadel). Mida? See jääb saladuseks. Kuniks. Tegevus toimub suvalises klassiruumis.

IV - Vot jahh. Finaal (see karikas on nüüd tühjendatud)

Tegelased (rolle võib vabalt ümber tõsta)
Mi - mees indeksiga i i=1,2,...
Nj - naine indeksiga j j=1,2,...
Õ - õppejõud (indeksita)
Ä - äratuskell (negatiivne)
K - koor, aga mitte söödav koor vaid hoopis see teine koor.
(Ainus negatiivne kangelane on äratuskell ja temastki saab absoluutväärtuse abil pai poiss.

I

M1:
Unenäos on kõik nii ilus
Istun kuskil põõsa vilus
Linnusirin mängib kõrvus...
Ä
TRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRR
M1
Kurat! Ei või olla tõsi!
Jälle käes on esmaspäev :(
Kellalogu aura ära!!!
Las ma veidi und veel näen..

Või ehk siiski tuleb minna?
Täna on ju Mardikas...
Kui ei näita nägu sinna
eksamil mind pargib ta...

Ooh mis nüüd küll lahti läheb?!
Maailm hiigelringe teeb,
magu selgrooga kakleb,
veri nagu katlas keeb.
Pea teeb haiget, kael on kange,
kurgus lausa põletab.
Sellele ma kaela langeks
eilset ööd kes mäletab.

Justkui vargad oleks käinud
kogu õppelaen on läinud!!!

Küll see elu on üks nöök
Eile oli Volbriöö

II

Õ:
Ma astun kooli poole,
mõlemas käes mul on sirkel,
seljas terve koorem
tuletisi, näos on vinkel!

Paha vaheaeg on möödas -
täna integreerin
õpilasi, kes on tublid
olümpiaadidel serveerin.

Tarkust tuleb taga nõuda,
sest ise ta ei tule.
Inimene õpib kuni elab
ja ka siis kui sureb.

Sestap on mul täna
väga tihe päevaplaan.
Pöördmaatriksile näitan
kui vaid aega saan!
NP - täielik ei olegi probleem
ja seljatatud alati
saab raskeimgi teoreem!

III

Õ:
Õpilased! Võtke istet,
tunniga me algame.

M1:
Tema taktikepi all
tahvli ees me kargame

Õ:
Täna on meil päevaplaanis
läbi võtta analüüs

N1:
Et see Cauchy segi oli!
Kas see on siis minu süü?

Õ:
Millejaoks on tarvilikud
erinevad astmeread?

M2:
Õhõhõhõh õpetaja!
Mina tean! Mina tean!

N2:
Riho on meil kukupai
teda järelkasv veel neab.
Kui ta samas tempos jätkab,
siis ka meie. Mine tea...

Õ:
Kuulge noormees tagapingist
Tulge korraks tahvli ette
Ma ei näe sära teie silmis?!

N1:
Oh issand! Mis ta veel ei mõtle.

Õ:
Determinant on meie sõber -
teda au sees hoidma peab.

M1:
Üks meist kahest on vist nõder..
Kumb see on - ei mina tea.

Õ:
Ma vaatan tulemust ei ole
Noormees! Töötada on vaja,
teie aga, oi kui kole,
tukute vaid kogu aja.
Noored, saage Ükskord aru -
me ei tee siin tühja tööd
teie tuleviku nimel
nägid vaeva päevad, ööd
Stirling, Abel, Runge

M2:
Kutta!!!

M3:
Kuule Riho, astu ...

K:
PSSSSSSSSSSSST!!!

[Oma kuulsa lõpulause ajal on õppejõud Üksi.]

M3:
Õpetaja, mulle veidi
ebaselgeks küll jäi see,
kus on dispersiooni vaja...

N3:
Oli Poisson ilus mees?

N2:
Õppetöö viib kogu aja :(
Aga väljas särab päike,
vesi jões on varsti soe...

Õ:
Õpilased, aeg on läbi,
kuid ma arvan - see ei loe.
Tõestame veel ühe lause
üleeilse näite toel!

IV

(kõrvas,varbavahel) lauluna. JAA, K.A.M.P. ??? HELP???

Mu kambril on seinad
Mu kambril on lagi
ja põranda keskel on laud.
Aknast paistab üks räpakas hoov,
kuid sellest ei räägi see laul.

Mu laual on raamat
ja raamatus numbrid
ning tüdimus elab mu peas
Ükskõikse pilgu aknast ma välja
heidan ja ühtäkki tean.

Taas tuleb kevad
Aeg muredel on taanduda,
Päikene mu hinge võib maanduda.

Mu hingel on tiivad
ja südametuksed
lükkavad seinad maha
korraga virgun kui talveunest
ja magada enam ei taha

Sest väljas on kevad
Jah, kevad on käes!!!

Homseni kubrik,
homseni raamat,
täna teid enam ei näe
Täna on päike ja õlu ja NAISED
Kevade kauneim päev!

PS! Siin on toodud selle loo originaalvariant. ettekandmisele tuli selle teksti pisut parandatud variant.